
Kreeka on maa, kus lipu sinine ja valge peegelduvad meres ja taevas, kus iidsed templid valvavad mäetippudel ja kus elu nautitakse aeglases rütmis hea toidu ja sõprade seltsis. Küsimusele, mida teha Kreekas, on lausa lõputult vastuseid, sest see riik pakub tuhandeid saari, antiikset ajalugu, maailma parimat kööki ja Vahemere kõige selgemat merd. Kreeka on koht, kus igal saarel on oma iseloom, igal külal oma lugu ja igal tavernil oma perekondlik retsept. See artikkel aitab sul valida ja planeerida unustamatu Kreeka-reisi.
Lennupiletid Kreekasse
Millised Kreeka saared tasub külastada?
Santorini on Kreeka kõige ikoonilisem saar – vulkaanilise kaldeera serval asuvad valged majad siniste kuplitega on üks maailma enim pildistatud vaateid. Oia küla päikeseloojang on legendaarne ja Santorini veinid, mille viinamarjad kasvavad vulkaanilisel pinnasel, on ainulaadsed. Punane ja must rand ning iidsed Akrotiri varemed lisavad saarele kultuurilist sügavust.
Kreeta on Kreeka suurim saar ja omaette maailm – Knossose palee on minoilise tsivilisatsiooni süda, Samaria kuristik on üks Euroopa pikimaid ja Kreeta köök on Kreeka parim. Saar pakub kõike alates matkamisest kuni luksuslike rannaklubideni. Mykonos on Kreeka peopealinn – valge küla, tuulikud, kristallselged rannad ja legendaarne ööelu teevad sellest noorte ja peosõprade lemmiku.
Corfu on Joonia mere roheline pärl – Veneetsia ja Briti mõjutustega arhitektuur, lopsakas taimestik ja kaunid rannad loovad unikaalse atmosfääri. Zakynthos on kuulus Navagio (Laevavraki) ranna poolest – türkiissinine vesi ja valged kaljud loovad ühe Kreeka kõige fotogeenilisema maastiku. Rhodos on rüütlite saar, kus keskaegne vanalinn on UNESCO maailmapärandi nimistus.
Kuidas avastada Kreeka mandriosa?
Kreeka mandriosa pakub saartega võrdväärset mitmekesisust. Peloponnesose poolsaar on antiiksete linnade, mägikülade ja kaunite randade paik – Mycenae, Olympia, Epidauros ja Nafplio on vaid mõned tipphetked. Nafplio on Kreeka üks kaunimaid väikelinnu, endine pealinn, kus Veneetsia kindlused ja kitsad tänavad loovad romantilise atmosfääri.
Meteora kloostrid on Kreeka kõige hingematvam loodusime – tohutute kaljusammaste otsas asuvad keskaegsed kloostrid näivad maailmast eraldatud olevat. UNESCO maailmapärandi objektid on ligipääsetavad treppide kaudu ja vaated all olevatele orgudele on erakordsed. Delfi on antiikmaailma kuulsaim oraakel, kus Apolloni tempel ja muuseum pakuvad sügavat ajaloolist kogemust.
Thessaloniki on Kreeka teine suurim linn ja kultuuripealinn – Valge Torn, Rotunda, Ladadika kvartal ja elav toidustseen teevad sellest suurepärase alternatiivi Ateenale. Zagorohoria piirkond Põhja-Kreekas on matkajate paradiis – kivimajadega külad, Vikose kuristik ja sinised mägijärved on puutumatu looduse tippelamused.

Milline on Kreeka toidukultuur?
Kreeka köök on Vahemere dieedi alustala ja üks maailma tervislikumaid toitumiskultuure. Horiatiki ehk kreeka salat (tomaat, kurk, oliiv, feta, sibul, oliivõli), moussaka, souvlaki, pastitsio ja dolmades on klassikud, mida pakutakse igas tavernis. Kreeka toidukultuur on jagamise kultuur – mezze ehk väikesed jagatavad road on parim viis kreeka toitu kogeda.
Iga piirkond ja saar lisab kreeka köögile oma eripära – Kreeta on kuulus oma dakos’i (kuiv leib tomatiga ja fetaga), metsikute ürtide ja lambaliha poolest. Santorini pakub vulkaanilisel pinnasel kasvanud tomateid ja kappareid. Thessaloniki on tuntud bougatsa (kreemitäidisega saiake) ja mereandide poolest. Korfu köök kannab Veneetsia mõjutusi.
Kreeka veinid on üha rohkem rahvusvaheliselt tunnustatud – kohalikud sordid nagu assyrtiko, xinomavro ja agiorgitiko pakuvad ainulaadseid maitseid, mida mujal maailmas ei leia. Ouzo ja tsipouro on Kreeka traditsioonilised kanged joogid, mida juuakse mezze kõrvale. Kreeka kohvikultuur on samuti eriline – frappé ja freddo on kreeklaste igapäevased lemmikud.
Kuidas veeta Kreekas aega lastega?
Kreeka on suurepärane peresihtkoht, kus lapsed on alati teretulnud – kreeklased armastavad lapsi ja perekondi ning see on tunda igal pool. Kreeta on peredele ideaalne – CretAquarium on üks Vahemere suurimaid akvaariume, Dinosauria Park pakub eelajaloolist seiklust ja saare rannad on lauged ja turvalised. Kreeta veepark Watercity on lastele meeldejääv elamus.
Rhodose vanalinna rüütlikvartal on lastele seikluslik – keskaegsed müürid, rüütlite palee ja kitsad tänavad jätavad mulje, et oled ajas tagasi reisinud – vaata ka, mida teha Rhodosel. Corfu Aqualand on üks Euroopa suurimaid veeparke. Santorini vulkaanimatk paadiga kaldeerasse ja kuumade allikate külastus on lastele põnev loodusseiklus.
Kreeka rannad on üldiselt peredele sobilikud – paljudel on lauge sisseminek, selge vesi ja päikesevarjude rent. Naxos, Paros ja Lefkada saared on eriti tuntud oma pererandade poolest. Kreeka mütoloogia teeb ajaloo lastele põnevaks – jumalate ja kangelaste lood on igal antiikobjektil käegakatsutavad.
Kus leida Kreekas romantikat?
Kreeka on üks maailma romantilisemaid sihtkohti ja mitte ainult Santorini pärast. Muidugi on Oia päikeseloojang Santorini kaldeera kohal üks planeedi romantilisemaid hetki, kuid Kreeka pakub romantikat ka vähem tuntud kohtades. Monemvasia Peloponnesosel on kaljule ehitatud keskaegne linn, kus kitsad tänavad ja merevaated loovad intiimse atmosfääri.
Hydra saar on autovaba ja ajatu – eeslite kabjaplagin munakivitänavatel, sadamakohvikute rahu ja kunstigaleriide avastamine on aeglane ja romantiline kogemus. Naxose sisemaa mägikülade avastamine rendiautoga, peatudes väikestes tavernides kreeka salati ja veini nautimiseks, on romantiline seiklus.
Kreeka kloostrid ja kirikud pakuvad vaikset ja vaimset romantikat – Meteora kloostrid päikeseloojangul, Patmose Apokalüpsise koobas ja Kreeta väikesed külakirikud on kohad, kus aeg seiskub. Kreeka rannad päikeseloojangul, ouzo ja mezze tavernis mere ääres – see on romantika kreeka moodi.
Kuidas Kreekas sportlikult aega veeta?
Kreeka pakub sportlikule reisijale mitmekesiseid võimalusi. Matkamine on üks parimaid viise Kreekat avastada – Samaria kuristik Kreetal on Euroopa pikim matkarada (16 km), Vikose kuristik Zagorohorias on maailma sügavaimaid ja Naxose mägirajad pakuvad panoraamseid vaateid Egeuse merele.
Veesport on Kreeka tugevus – sukeldumist, snorgeldamist, kajakisõitu, purjetamist ja surfamist saab harrastada peaaegu igal saarel. Naxos ja Paros on tuulesurfi ja lohesurfi mekad, samas kui Zakynthose ja Kreeta veealused maailmad on sukeldujate paradiis. Kreeka kristallselge vesi teeb veespordist erilise elamuse.
Jalgrattamatk Kreeka saartel on üha populaarsem viis saareelu avastada – eriti Naxos, Milos ja Kos pakuvad suurepäraseid rattaradasid. Ronimist pakub Kalymnose saar, mis on maailmakuulus spordironimise sihtkoht. Kreeka mandriosa mäed – Olympos, Parnassos ja Pilioni poolsaar – pakuvad mägimatku ja talvel isegi suusatamist.
Kuidas Kreekas transporti kasutada?
Kreeka saarte vahel liikumine on seiklus omaette. Praamid on peamine transpordivahend – Piraeuse sadamast Ateenast väljuvad praamid peaaegu igale saarele. Kiirpraamid (katamaraanid) on kallimad, kuid kiiremad, samas kui tavapraamid on soodsamad ja pakuvad tekil mereelamust. Suvel on piletite eelbroneerimine soovitav.
Siseriiklikud lennud ühendavad Ateenat ja Thessalonikut suuremate saartega – Olympic Air ja Aegean Airlines pakuvad regulaarseid lende. Saartel liikumiseks on motorolleri rent populaarseim valik – see annab vabaduse avastada peidetud randu ja kaugeid külasid oma rütmis.
Mandriosas on bussiliiklus (KTEL) hästi arenenud ja soodne, kuigi mitte alati täpne. Autorent on parim viis mandriosa ja suuremate saarte avastamiseks – teed on üldiselt heas seisukorras, kuigi mägipiirkondades võivad olla kitsad ja looklevad. Kreeka liikluses tasub olla ettevaatlik – liikluskultuur on temperamentne.
Millal on parim aeg Kreeka külastamiseks?
Kreeka hooaeg on pikk ja iga aastaeg pakub oma elamusi. Kõrghooaeg (juuli–august) on kõige soojem ja populaarsem, kuid ka kõige rahvarohkem ja kallim. Temperatuurid tõusevad 35+ kraadini ja populaarsemad saared on rahvast täis. Samas on meri sel ajal kõige soojem ja ööelu kõige elavam.
Parimad ajad on mai–juuni ja september–oktoober – ilm on soe (25–30 kraadi), meri on ujumiseks piisavalt soe, turistide hulk on mõõdukam ja hinnad soodsamad. Juunis õitsevad lilled ja saared on eriti kaunid. Septembris on meri kõige soojem pärast suvist kuumust.
Talvine Kreeka on mandriosas jahe ja vihmane, kuid lõunasaartel – eriti Kreetal ja Rhodosel – on talvedki meeldiv. Talv on parim aeg Ateena ja Thessaloniki avastamiseks ilma rahvamassideta. Lihavõtted (tavaliselt aprillis) on Kreeka olulisim püha ja selle aja traditsioonid – eriti saartel – on erilised ja meeldejäävad.

Praktilised nõuanded Kreeka reisiks
Kreeka on euroala liige ja kaardimaksed on suurematel saartel ja linnades laialt levinud, kuid väiksemates külades ja tavernides on sularaha endiselt vajalik. Pangaautomaate leidub kõigil suurematel saartel. Kreeka hinnatase on Lääne-Euroopast soodsam, eriti toidu ja majutuse osas.
Kreeka tuuled on tujukad – suures osas riigis mõjub suvine meltemi-tuul küll jahutavalt, kuid merel võib see kaasa tuua praamireiside tühistamisi. Väiksemate saarte vahel reisides tasub arvestada ilmastikust tingitud muutustega. Päikesekaitse on hädavajalik – Kreeka päike on intensiivne.
Kreeklased on kuulsad oma külalislahkuse (filoxenia) poolest – ära imestu, kui sind kutsutakse lauda istuma või pakutakse tasuta deserti. „Efharisto” (aitäh) ja „kalimera” (tere hommikust) on fraasid, mis avavad südameid. Restoranides on jootraha 5–10% tavaline. Kreeka on üks Euroopa ohutumaid reisisihtkohti.
Kui Kreeka-reis on osa pikemast Vahemere või Balkani teekonnast, tasub uurida ka naaberriike – loe, mida teha Türgis, mida teha Bulgaarias või mida teha Tiranas.
Kreeka on kogemus, mis muudab sind
Kreeka on rohkem kui reisisihtkoht – see on kogemus, mis puudutab kõiki meeli. Küsimusele „mida teha Kreekas?” on vastuseid sama palju kui saari Egeuse merel. Iidsetest templitest kristallselgete randadeni, tavernide jagatud roogadest Meteora kloostrite vaimsuseni, ööelu energiast mägikülade rahuni – Kreeka pakub kõike ja teeb seda oma ainulaadse soojusega. Kui soovid avastada teisi Lõuna-Euroopa päikeserohkeid sihtkohti, vaata ka, mida teha Portugalis. Kreeka ei ole lihtsalt puhkus – see on armastus esimesest pilgust.
Korduma kippuvad küsimused
Milline Kreeka saar sobib esimeseks reisiks?
Santorini ja Mykonos on kõige ikoonilisemad, kuid kõige mitmekesisema puhkuse pakub Kreeta, kus on rannad, matkarajad, antiikpaigad ja Kreeka parim köök. Rahulikumaks ja soodsamaks rannapuhkuseks sobivad hästi Naxos ja Paros.
Millal on parim aeg Kreeka külastamiseks?
Parimad kuud on mai–juuni ning september–oktoober, mil ilm on soe, meri on ujumiseks piisavalt soe ning turiste ja kõrgeid hindu on vähem. Juulis ja augustis tõuseb temperatuur sageli üle 35 kraadi ja populaarsed saared on rahvast täis.
Kuidas Kreeka saarte vahel liikuda?
Peamine transpordivahend on praam – Ateena Piraeuse sadamast pääseb peaaegu igale saarele. Kiirpraamid on kiiremad ja kallimad, suurematele saartele saab ka lennata. Suvel tasub piletid ette osta ja arvestada, et tugev meltemi-tuul võib praamisõite tühistada.
Kas Kreekas saab maksta kaardiga?
Linnades ja suurematel saartel on kaardimaksed laialt levinud, kuid väiksemates külades ja perekondlikes tavernides läheb vaja ka sularaha. Kreeka on euroala riik ja restoranides on tavaks jätta 5–10% jootraha.
Kas Kreeka sobib lastega reisimiseks?
Jah, kreeklased on väga lastesõbralikud ja paljudel randadel on lauge sisseminek ja selge vesi. Peredele sobivad eriti hästi Kreeta oma akvaariumi ja veeparkidega ning Naxose, Parose ja Lefkada rannad.
Mida Kreekas kindlasti proovida?
Proovi horiatiki ehk kreeka salatit, moussakat, souvlakit, pastitsiot ja dolmadesid ning telli jagamiseks mezze-roogi koos ouzoga. Kreetal tasub maitsta dakost ja Thessalonikis bougatsat.