Mida teha Kreetal?

Kreeta on Kreeka suurim saar ja piisavalt suur, et olla omaette riik – siin on Euroopa vanima kõrgkultuuri varemed, 16 kilomeetri pikkune kuru, roosa liivaga laguunid ja mäed, mille tipud on aprillis veel lumised, kui rannas juba ujutakse. Küsimus mida teha Kreetal tekib igal reisijal, sest saar pakub korraga rannapuhkust, matkamist, ajalugu ja kööki, mida peetakse maailma tervislikumaks. See artikkel annab põhjaliku ülevaate Kreeta parimatest kohtadest ja tegevustest – olgu tegemist nädalase rannapuhkuse või pikema ringreisiga.

Millised on Kreeta kõige olulisemad vaatamisväärsused?

Knossose palee Heraklioni lähedal on Kreeta tähtsaim ajaloopaik ja Euroopa vanima kõrgkultuuri – minoilise tsivilisatsiooni – keskus. Palee rajati üle nelja tuhande aasta tagasi ja selle keerukas plaan andis alust legendile labürindist ja Minotaurosest. Osaliselt rekonstrueeritud punased sambad ja freskod on vaieldavad, kuid muudavad koha külastajale arusaadavaks.

Heraklioni arheoloogiamuuseum on Knossose loomulik täiendus – siin hoitakse enamikku sealt leitud originaale, sealhulgas kuulsaid pärismaalinguid, kaksikkirveid ja seni dešifreerimata kirjaga Phaistose ketast. Muuseum on üks Kreeka olulisemaid ja seda tasub külastada enne paleesse minekut.

Spinalonga väike kaljusaar Elounda lähedal oli 20. sajandi keskpaigani pidalitõbiste koloonia ja on tänu Victoria Hislopi romaanile tuntud üle maailma. Saarele viivad paadid Elounda ja Plaka sadamatest ning kõndimine tühjade majade vahel on üks Kreeta kõige mõjuvamaid kogemusi. Kui Kreeka mandriosa ja teised saared pakuvad huvi, vaata ka, mida teha Kreekas.

Millised on Kreeta parimad rannad?

Elafonisi saare edelanurgas on Kreeta kuulsaim rand – madal soe laguun ja liiv, mis on kohati roosakas tänu purustatud korallidele. Rand on kaitseala ja väga populaarne, seega tasub tulla varahommikul. Balos on teine ikooniline laguun saare loodenurgas, kuhu pääseb kas laevaga Kissamosest või konarlikku teed mööda ja siis jalgsi alla.

Falassarna läänerannikul on pikk liivarand, mida peetakse üheks Euroopa parimaks päikeseloojangukohaks. Preveli lõunarannikul on omanäoline – palmisalu kulgeb mööda jõeorgu otse mereni ja rannas saab ujuda nii soolases kui magedas vees. Vai saare idaotsas on Euroopa suurim looduslik palmimets.

Matala lõunarannikul on tuntud kaljudesse raiutud koobaste poolest, kus 1960. aastatel elasid hipid – täna on see hubane rannaküla omanäolise ajalooga. Põhjarannik on tuulisem ja rohkem välja arendatud, lõunarannik seevastu metsikum ja soojem. Chrissi saarele Ierapetra lähedal viivad päevaretked ja seal on Kreeta troopilisim rand.

Kuidas avastada Samaria kuru ja Kreeta mägesid?

Samaria kuru on Kreeta kõige kuulsam matk ja üks Euroopa pikimaid kurusid – 16 kilomeetrit laskumist Valgetest mägedest mereni. Marsruudi kitsaim koht, mida kutsutakse „Rauduksteks“, on vaid mõne meetri laiune, samas kui seinad kerkivad sadade meetrite kõrgusele. Matk kestab viis kuni seitse tundi ja lõpeb Agia Roumeli külas, kust naastakse laevaga.

Kuru on avatud tavaliselt maist oktoobrini, olenevalt veetasemest ja ilmast. Matk on ühesuunaline ja nõuab head jalanõusid, vett ja varajast starti – enamik reisijaid tuleb organiseeritud bussiga Chaniast või Rethymnost. Kes soovib lühemat varianti, saab valida Imbrose kuru, mis on umbes poole lühem ja tunduvalt lihtsam.

Kreeta mäed on saare alahinnatud pool – Psiloritis on saare kõrgeim tipp ja Lefka Ori ehk Valged mäed hõlmavad kümneid üle kahe kilomeetri kõrgusi tippe. Lassithi platoo oma tuuleveskite ja Zeusi sünnikoopaga pakub päevareisi, mis viib täiesti teistsugusesse Kreetasse kui rannikuhotellid.

Milline on Kreeta toidukultuur?

Kreeta köök on Vahemere dieedi algallikas ja seda on teadlaste seas uuritud kui üht maailma tervislikumat toitumisviisi. Selle alus on oliiviõli, mida Kreeta toodab erakordselt kvaliteetsena, metsikud rohelised ehk horta, kaunviljad, juust ja värske kala.

Kõige tuntum kohalik roog on dakos – kõva odraleivast kuivik, millele on laotud riivitud tomat, mizithra juust, oliiviõli ja pune. Lihtne ja täiuslik. Kalitsounia on väikesed juustu- või ürdipirukad, mida serveeritakse nii soolase kui magusana, ja antikristo on lahtise tule kohal küpsetatud lambaliha, mis pärineb karjaste traditsioonist.

Tsikoudia ehk raki on Kreeta kange viinamarjadest destillaat, mida pakutakse söögi lõpus peaaegu alati tasuta koos magustoiduga – selle keeldumine on ebaviisakas ja täiesti mõttetu. Kõige paremat toitu ei leia rannikuhotellide juurest, vaid mägikülade tavernidest, kus menüü on lühike ja kirjutatud käsitsi.

Millised on Kreeta parimad linnad?

Chania on Kreeta kaunim linn – Veneetsia-aegne sadam, mille kaarel seisab 16. sajandi tuletorn, on üks Kreeka pildistatumaid vaateid. Vanalinna kitsad tänavad ühendavad Veneetsia, Osmanite ja Kreeka kihte ning õhtune jalutuskäik sadama ääres on kohustuslik.

Rethymno on väiksem ja rahulikum versioon samast – hästi säilinud vanalinn, tohutu Veneetsia kindlus Fortezza mere kohal ja pikk liivarand otse linna kõrval. Paljude arvates on see Kreeta parim baaslinn, sest see asub saare keskel.

Heraklion on saare pealinn ja suurim linn – mitte kõige ilusam, kuid siin asuvad arheoloogiamuuseum, Veneetsia sadam ja elav kohalik elu, mis ei ole turismile üles ehitatud. Agios Nikolaos idas on väike ja elegantne kuurortlinn järve-sadama ümber ning hea lähtepunkt Spinalonga retkeks.

Kuidas veeta Kreetal aega lastega?

Kreeta on peredele üks Vahemere mugavamaid sihtkohti – madalad soojad rannad, lühikesed vahemaad rannikul ja kreeklaste erakordselt lapsesõbralik suhtumine teevad reisi lihtsaks. Elafonisi ja Georgioupoli rannad sobivad väikelastele eriti hästi.

Saarel on mitu suurt veeparki, mis päästavad iga liiga kuuma päeva, ning Heraklioni lähedal asuv dinosauruste teemapark on lastele populaarne. Cretaquarium Gouvesis on üks Vahemere suuremaid akvaariume ja pakub head sisetegevust.

Paadiretked on lastega peredele kindel valik – lühikesed väljasõidud Spinalongale, Balose laguuni või Chrissi saarele ühendavad ujumise ja seikluse. Knossos toimib lastega samuti hästi, kui rääkida seda Minotaurose loo kaudu, kuid keskpäevast kuumust tasub vältida.

Kuidas Kreetale jõuda ja saarel liikuda?

Kreetal on kaks peamist lennujaama – Heraklion saare keskosas ja Chania läänes. Suvehooajal lendavad Tallinnast otsetsarterid, muul ajal tuleb arvestada ümberistumisega Ateenas või mõnes Kesk-Euroopa lennujaamas. Lennujaama valik määrab ära, kumba saare otsa on mugavam avastada.

Ateenast Pireuse sadamast sõidab Kreetale ööpraam, mis jõuab hommikuks Heraklioni või Chaniasse – see on mugav variant, kui ühendad Kreeta mandri-Kreeka reisiga. Kajutiga praam säästab ühe öö majutuse.

Saarel liikumiseks on rendiauto peaaegu hädavajalik – KTEL bussid ühendavad põhjaranniku linnu hästi, kuid parimad rannad, mägikülad ja kurud jäävad liinidest välja. Arvesta, et mägiteed on kitsad ja käänulised ning vahemaad võtavad kaardil paistvast rohkem aega. Kütusejaamu on mägipiirkondades vähe.

Millal on parim aeg Kreeta külastamiseks?

Mai, juuni ja september on Kreeta parimad kuud – meri on soe, temperatuurid jäävad 25 ja 30 kraadi vahele ning rahvast on vähem kui kõrghooajal. Kevadel on saar lisaks lilledest kirju ja mägedes on veel lund, mis annab maastikule erilise kontrasti.

Juuli ja august on kuumad – temperatuurid tõusevad sageli üle 35 kraadi ja põhjarannikul puhub tugev meltemi tuul. See on ka kõige rahvarohkem ja kallim aeg. Kui reisid siis, planeeri tegevused varahommikusse ja hilisõhtusse.

Oktoober on veel täiesti soe ja meri hoiab suvist temperatuuri, kuid osa hotelle sulgeb hooaja. Talvel muutub Kreeta vaikseks ja roheliseks – rannapuhkuseks see ei sobi, kuid matkamiseks, linnade avastamiseks ja kohaliku eluga tutvumiseks on see huvitav aeg.

Praktilised nõuanded Kreeta reisiks

Kreeta on suur – saare ühest otsast teise sõitmine võtab mitu tundi, seega ära planeeri kogu saart ühe baaskoha pealt. Enamik reisijaid jagab reisi kaheks: paar ööd lääneosas Chania või Rethymno lähedal ja paar ööd idas. Samaria kuru matkaks tuleb arvestada terve päevaga.

Päike on Kreetal tugev ka siis, kui tuul teeb õhu jahedaks – päikesekaitse, müts ja vesi on kohustuslikud, eriti kurudes ja arheoloogiapaikades, kus varju pole. Mugavad jalanõud on vajalikud nii matkadeks kui kivistel randadel.

Kreeka kasutab eurot ja kaardimaksed toimivad enamikus kohtades, kuid väiksemates mägitavernides ja rannakohtades tuleb ette ainult sularaha. Inglise keelega saab hakkama kõikjal ja mõned kreekakeelsed sõnad on alati hinnatud. Kreeta on väga turvaline sihtkoht ja kohalike külalislahkus on siin isegi Kreeka mõistes erandlik.

Kreeta on saar, mis mahutab terve riigi

Kreeta ei ole tavaline rannasihtkoht. Küsimusele „mida teha Kreetal?“ on vastuseks korraga neli tuhat aastat vana palee, kuru, mille läbimine võtab terve päeva, roosa liivaga laguun, mägiküla tavern, kus raki tuuakse lauale küsimata, ja mäetipud, mis kevadel veel lumes. Ühe nädalaga jõuab näha ainult ühte nurka – ja just seetõttu tullakse Kreetale ikka ja jälle tagasi, iga kord teise otsa.

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas Kreetale jõuda?

Suvehooajal lendavad Tallinnast otsecharterid Heraklioni või Chaniasse. Muul ajal tuleb arvestada ümberistumisega Ateenas või mõnes Kesk-Euroopa lennujaamas. Ateenast sõidab Kreetale ka ööpraam.

Kas Kreetal on autot vaja?

Jah, kui tahad näha rohkem kui oma hotelli randa. Bussid ühendavad põhjaranniku linnu, kuid parimad rannad, mägikülad ja kurud jäävad ühistranspordist välja. Mägiteed on kitsad ja käänulised.

Milline on Kreeta kõige ilusam rand?

Elafonisi roosaka liiva ja madala laguuniga ning Balos saare loodenurgas on kaks kuulsaimat. Falassarna sobib päikeseloojanguks, Preveli palmisaluga on omanäoline ja Vai idas on Euroopa suurim looduslik palmimets.

Kui raske on Samaria kuru matk?

Matk on 16 kilomeetrit pikk ja kestab viis kuni seitse tundi, kulgedes valdavalt allamäge kivisel rajal. See ei nõua erilist ettevalmistust, kuid vajab head jalatsit, vett ja varajast starti. Kuru on avatud tavaliselt maist oktoobrini.

Mida Kreetal kindlasti süüa?

Dakos ehk odraleiva kuivik tomati ja mizithra juustuga on saare tunnusroog. Lisaks tasub proovida kalitsounia juustupirukaid, lahtisel tulel küpsetatud lambaliha antikristo ja kohalikku oliiviõli.

Kui kauaks tasub Kreetale jääda?

Nädal võimaldab tundma õppida ühe saareosa. Kümme päeva kuni kaks nädalat annab aega jagada reis lääne- ja idaosa vahel ning ühendada rannapuhkus matkade ja ajaloopaikadega.

Vaata ka: Mida teha Kreekas? ja Mida teha Türgis?.