
Lapimaa on Soome põhjapoolseim maakond, kus talv kestab pool aastat, taevas tantsivad virmalised ja põhjapõdrad kõnnivad rahulikult üle maantee. Küsimus mida teha Lapimaal tekib paljudel eestlastel, sest see arktiline imedemaa on meile üllatavalt lähedal – Tallinnast jõuab sinna ühe päeva või ööga. See artikkel annab põhjaliku ülevaate Lapimaa parimatest sihtkohtadest, talvistest elamustest ja praktilistest nõuannetest – olgu tegemist jõulureisi, suusapuhkuse või suvise matkaga kesköise päikese all.
Lennupiletid Lapimaale
Millised on Lapimaa kõige olulisemad sihtkohad?
Rovaniemi on Lapimaa pealinn ja enamiku reiside lähtepunkt. Linn asub polaarjoone vahetus läheduses ja on tuntud jõuluvana kodulinnana, kuid pakub ka Arktikumi – arktilisele loodusele ja põhjarahvaste elule pühendatud teaduskeskust ja muuseumi. Pärast 1944. aasta sõjapurustusi koostas arhitekt Alvar Aalto linna ülesehitusplaani, mille peatänavad meenutavad põhjapõdra sarvi.
Levi on Soome suurim suusakuurort ja Lapimaa elavaim puhkusekeskus, kus on kümneid nõlvu, üle 200 kilomeetri suusaradu ja ohtralt restorane. Ylläs ja Pyhä-Luosto on rahulikumad alternatiivid ning Saariselkä sobib ideaalselt neile, kes otsivad avaraid tunturimaastikke ja head võimalust virmaliste nägemiseks.
Põhja-Lapimaa südames asuv Inari on saamide kultuuripealinn, kus asuvad saami muuseum Siida ja saami parlamendi hoone Sajos. Kaugel loodes Kilpisjärvil saab suvel matkata Saana tunturile ja kolme riigi piiripunkti, kus kohtuvad Soome, Rootsi ja Norra. Rannikul asuvas Kemis ootavad talvel jäämurdjakruiis ja igal aastal uuesti ehitatav lumeloss.
Kus ja millal näeb Lapimaal virmalisi?
Virmaliste hooaeg kestab Lapimaal augusti lõpust aprilli alguseni, sest virmaliste nägemiseks on vaja pimedat taevast. Põhja-Lapimaal võib neid näha kuni 200 ööl aastas ning parimad võimalused on selge ilmaga kella 21 ja 2 vahel. Kõige olulisem on eemalduda linnatuledest – juba paar kilomeetrit väljaspool küla on taevas hoopis pimedam.
Virmaliste ennustamiseks tasub kasutada Soome Meteoroloogiainstituudi prognoose ja virmaliste teavitusrakendusi, mis annavad märku, kui aktiivsus tõuseb. Paljud reisifirmad korraldavad virmaliste jahti bussi, mootorsaani või isegi koerarakendiga – giid viib grupi parimasse kohta ja aitab pildistada.
Kõige mugavam viis virmalisi vaadata on klaaskatusega iglu või palkmaja, kust saab taevast imetleda otse voodist. Selliseid majutusi leiab Saariselkä, Levi ja Rovaniemi ümbrusest, kuid populaarsed kohad broneeritakse sageli mitu kuud ette. Tasub meeles pidada, et virmalisi garanteerida ei saa – mida rohkem öid, seda suurem võimalus.
Milliseid talviseid elamusi Lapimaal proovida?
Huskysafari on paljude jaoks Lapimaa reisi tipphetk – koerarakendiga läbi lumise metsa sõites kuuled vaid koerte hingamist ja reejalaste kriginat. Lühemal safaril istud saanis, pikemal saad ise rakendit juhtida. Rahulikumat tempot pakub põhjapõdrasõit, mille käigus tutvustavad põhjapõdrakasvatajad oma igapäevast tööd.
Mootorsaanisafari viib kiiresti kaugetele tunturitele ja jäätunud järvedele, kus paljudel retkedel küpsetatakse lõkke ääres vorsti ja keedetakse kohvi. Mootorsaani juhtimiseks on vaja kehtivat juhiluba. Jääpüük, räätsamatk ja murdmaasuusatamine on vaiksemad viisid Lapimaa talvist loodust nautida.
Kemis saab minna kruiisile jäämurdja Sampo pardal, mis sõidab läbi Põhjalahe põhjaosa jääväljade. Kruiisi haripunkt on hõljumine jäises meres spetsiaalses päästeülikonnas, mis hoiab inimese soojas ja veepinnal. Lumehotellides ja -restoranides saab aga ööbida või einestada lumest ja jääst ehitatud saalides.

Kuidas külastada jõuluvana Rovaniemis?
Jõuluvana küla asub Rovaniemi kesklinnast umbes kaheksa kilomeetri kaugusel otse polaarjoonel, mida tähistab maasse märgitud joon. Küla on avatud aasta ringi ja sissepääs on tasuta. Jõuluvana kontoris saab temaga kohtuda ja juttu ajada, kuid mälestusfoto eest tuleb maksta.
Küla keskel asuvast jõuluvana postkontorist saab saata kaarte ja kirju polaarjoone eritempliga, mis on kogujate hulgas hinnatud. Lähedal asub Santa Park – maa-alusesse koopasse ehitatud teemapark päkapikukooli, piparkoogiküpsetamise ja jääkunstiga. Detsembris on küla rahvarohke, seega tasub kohale minna varahommikul või hilisõhtul.
Rovaniemi kesklinnas tasub jalutada Kemijõe kaldal ja ületada Jätkänkynttilä sild, mille nimi tähendab „parvetaja küünalt“ ja mille sillapiloonil põleb õhtuti tuli. Linna serval asuv Ounasvaara küngas pakub suusanõlvu, matkaradu ja pimedamat taevast virmaliste otsimiseks vaid mõne kilomeetri kaugusel kesklinnast.
Kus saab tutvuda saamide kultuuriga?
Saamid on Euroopa Liidu ainus põlisrahvas ning nende kodumaa ulatub üle Soome, Rootsi, Norra ja Venemaa põhjaosa. Soomes elab saame peamiselt Inari, Utsjoki ja Enontekiö piirkonnas ning põhjapõdrakasvatus on nende kultuuri lahutamatu osa.
Inaris asuv Siida on parim koht saami ajaloo ja arktilise looduse tundmaõppimiseks ning suvel on avatud ka selle vabaõhumuuseum. Kõrval asuv Sajos on saami parlamendi ja kultuurikeskuse hoone, kus toimuvad kontserdid ja käsitöömessid. Saami käsitöö ostmisel tasub otsida märki Sámi Duodji, mis tõendab, et eseme on valmistanud saami meister.
Saami kultuuri austades ei tasu kanda saami rahvariiete jäljendeid ega pildistada inimesi ilma loata. Traditsiooniline laul joik ja põhjapõdrakasvatuse lood aitavad mõista, kui tihedalt on saamide elu põimunud looduse ja aastaaegadega.
Milline on Lapimaa toidukultuur?
Lapimaa köögi täht on põhjapõdraliha, mida pakutakse kõige sagedamini hautisena poronkäristys koos kartulipudru ja pohlamoosiga. Lapi põhjapõdraliha on Euroopa Liidus kaitstud päritolunimetusega ning kohalikes restoranides leiab ka põhjapõdra fileed, suitsuliha ja vorste.
Kalast on hinnatud paalia, siig ja lõhe, mida suitsutatakse sageli lõkke kohal. Magusaks pakutakse leivajuustu – ahjus küpsetatud kriuksuvat juustu, mida süüakse soojalt koos murakamoosiga. Murakad ehk soode kuld kasvavad rabades ja on nii hinnatud, et head korjamiskohad hoitakse saladuses.
Lapimaal juuakse palju kohvi ja traditsiooniline puust tass kuksa on populaarne meene. Talvised safarid lõppevad tihti lõkkeõhtuga kotas – traditsioonilises puust onnis, kus küpsetatakse vorsti ja juuakse kuuma marjamahla. Rovaniemi ja Levi restoranides pakutakse ka moodsat arktilist kööki, kus kohalikud toorained – põhjapõdraliha, metsaseened, marjad ja kala – saavad uue kuue.
Mida teha Lapimaal suvel ja sügisel?
Suvel valitseb Lapimaal kesköine päike – Põhja-Lapimaal ei looju päike mitu nädalat järjest ning matkata ja kalastada saab kasvõi südaööl. Rahvuspargid nagu Pallas-Yllästunturi ja Urho Kekkoneni rahvuspark pakuvad hästi märgistatud matkaradu, onne ja lõkkekohti. Hetta–Pallase matkarada on üks Soome tuntumaid.
Septembri alguses algab ruska – lühike, kuid imeline sügisvärvide aeg, kui tunturid värvuvad punaseks, oranžiks ja kuldseks. See on paljude arvates Lapimaa kõige ilusam aastaaeg, mil sääsed on kadunud, marjad küpsed ja virmalised taevasse tagasi tulnud.
Luosto ametüstikaevanduses saab ise ametüsti otsida ja Tankavaaras kulda pesta. Suvel tasub arvestada sääskedega, eriti juulis, seega on putukatõrjevahend Lapimaa matkal hädavajalik.
Kuidas veeta Lapimaal aega lastega?
Lapimaa on lastele tõeline muinasjutumaa. Jõuluvana küla ja Santa Park on laste lemmikud, kuid sama palju rõõmu pakuvad huskyfarmid, kus saab kutsikaid paitada, ning põhjapõdrafarmid, kus lapsed saavad loomi toita.
Rovaniemist umbes tunni kaugusel asuv Ranua loomapark tutvustab ligi 50 arktilist liiki, sealhulgas jääkarusid, ilveseid ja hunte. Suusakuurortides nagu Levi ja Ylläs on eraldi lastealad, suusakoolid ja kelgumäed, nii et kogu pere leiab tegevust.
Lastega reisides tasub valida lühemad safarid ja riietada lapsed eriti hoolikalt, sest külma võib olla üle 30 kraadi. Paljud safarifirmad pakuvad perepakette, kus soojad kombinesoonid ja saanid on hinna sees.
Kuidas Lapimaale jõuda ja seal liikuda?
Tallinnast otselende Lapimaale ei ole, kuid Helsingi kaudu saab Rovaniemisse lennata iga päev. Helsingist jõuab lennukiga umbes poolteise tunniga ka Kittilässe, kust on lühike tee Levisse, ning Ivalosse, mis on lähim lennujaam Saariselkäle ja Inarile.
Populaarne ja romantiline valik on Helsingist väljuv öörong, mis jõuab Rovaniemisse umbes 12 tunniga ning millele saab kaasa võtta ka auto. Autoga on Helsingist Rovaniemisse umbes 830 kilomeetrit ja Tallinnast viivad Helsingisse praamid, seega sobib autoreis neile, kes soovivad liikuda vabalt. Teel saab peatuda ka Lõuna-Soomes – vaata ka, mida teha Soomes.
Lapimaal on vahemaad pikad ja ühistransport hõre, mistõttu on rendiauto kõige mugavam liikumisviis. Talvel tuleb arvestada libedate teede, pimeduse ja maanteel liikuvate põhjapõtradega. Suusakuurortides ja Rovaniemis pääseb enamiku tegevusteni ka bussi, takso või safarifirma transfeeriga.
Millal on parim aeg Lapimaa külastamiseks?
Detsember on jõulureiside kõrghooaeg, mil lumi, jõuluvana ja pimedus loovad muinasjutulise õhkkonna. Põhja-Lapimaal ei tõuse päike detsembris mitu nädalat horisondi kohale – seda aega kutsutakse kaamos ning taevas helendab siis sinistes ja roosades toonides.
Veebruar ja märts on paljude arvates parim aeg – päevad on juba pikemad, lund on palju ja virmalisi näeb endiselt. See on ideaalne aeg suusatamiseks ja safarideks, kuid ka koolivaheaegade periood, mistõttu tasub majutus varakult broneerida. Märtsis on päikest juba palju ning lumel sätendav valgus teeb fotod eriti ilusaks.
Suvi toob kesköise päikese ja matkamise, september aga ruska värvid. Kõige vaiksemad kuud on mai ja oktoober, mil lumi on kas sulamas või alles tulemas ning paljud safarifirmad puhkavad. Kui aga talvel hoopis soojust igatsed, vaata ka, mida teha Tais.
Praktilised nõuanded Lapimaa reisiks
Kõige olulisem on õige riietus: kanna mitut kihti, alumise kihina villaseid rõivaid ning hoia jalad, käed ja pea soojas. Paljud safarifirmad annavad kasutada soojad kombinesoonid, saapad ja labakindad, kuid oma soe aluskiht ja müts on hädavajalikud. Pildistamiseks tasub kaasa võtta varuakud, sest külmas tühjenevad telefoni ja kaamera akud märgatavalt kiiremini.
Lapimaa on Eestiga võrreldes kallis, eriti safarite ja jõuluperioodi majutuse poolest. Soomes on käibel euro ja kaardimaksed toimivad kõikjal, isegi väikestes külapoodides. Jõulude ja märtsi puhkuste ajaks tasub nii majutus kui ka safarid broneerida mitu kuud ette.
Igaüheõigus lubab Soomes looduses vabalt liikuda ning marju ja seeni korjata, lõket tohib aga teha vaid selleks ettenähtud kohtades. Inglise keelega saab Lapimaal hakkama igal pool ning turvalisus on kõrge – suurimad ohud on külm, libedus ja pimedus, mitte inimesed.
Lapimaa on elamus igal aastaajal
Lapimaa on paik, kus loodus dikteerib elu rütmi – talvel valitsevad lumi, pimedus ja virmalised, suvel kesköine päike ja lõputud matkarajad. Küsimusele „mida teha Lapimaal?“ on vastuseid igaks aastaajaks: huskysafari ja jõuluvana talvel, matkad kesköise päikese all suvel ning ruska värvid sügisel. Ja mis kõige parem – see arktiline elamus on Eestile piisavalt lähedal, et selleni jõuda ühe pika nädalavahetusega.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas Tallinnast Lapimaale jõuda?
Otselende Tallinnast Lapimaale ei ole, kuid Helsingi kaudu saab Rovaniemisse lennata iga päev ning talvel ka Kittilässe ja Ivalosse. Teine populaarne võimalus on praam Helsingisse ja sealt öörong Rovaniemisse, millele saab kaasa võtta ka auto.
Millal on parim aeg virmaliste nägemiseks?
Virmaliste hooaeg kestab augusti lõpust aprilli alguseni. Kõige paremad võimalused on selgetel ja pimedatel öödel kella 21 ja 2 vahel ning linnatuledest eemal, näiteks Saariselkä, Inari ja Levi ümbruses.
Kui kauaks tasub Lapimaale minna?
Neli kuni viis päeva võimaldab proovida huskysafarit, põhjapõdrasõitu ja mootorsaanimatka ning jätab mitu õhtut virmaliste vaatamiseks. Nädal sobib neile, kes soovivad lisaks suusatada või külastada mitut piirkonda.
Kas jõuluvana küla külastamine on tasuta?
Jah, Rovaniemi jõuluvana külla on sissepääs tasuta ja ka jõuluvanaga kohtumine ei maksa midagi. Tasulised on mälestusfotod, tegevused ja lähedal asuv Santa Park.
Kui külm on Lapimaal talvel?
Talvel on tavaline 10–20 külmakraadi, kuid jaanuaris ja veebruaris võib külma olla üle 30 kraadi. Seetõttu on kihiline riietus, villane aluskiht ja soojad jalanõud hädavajalikud.
Mida teha Lapimaal lastega?
Lastega peredele sobivad Rovaniemi jõuluvana küla ja Santa Park, huskyfarmid ja põhjapõdrafarmid ning Ranua loomapark, kus elavad jääkarud. Suusakuurortides on lastealad, suusakoolid ja kelgumäed.
Vaata ka: Mida teha Soomes?, Mida teha Tais? ja Mida teha Oslos?.