Mida teha Horvaatias?

Horvaatia ühendab Aadria mere rannad, ajaloolised kiviklinnad, rohelised rahvuspargid ja omanäolise sisemaa. Kui mõtled, mida teha Horvaatias, tuleb esmalt valida, kas keskenduda Dubrovniku ja Spliti ümbrusele, Istria poolsaarele, saartele või Zagrebi ning Plitvice järvede suunale. Kõike ühe lühikese reisiga näha ei jõua, kuid hästi valitud marsruut pakub nii kultuuri, loodust kui ka rannapuhkust.

Mida teha Dubrovnikus?

Dubrovniku UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv vanalinn on ümbritsetud massiivse linnamüüriga. Müüriring on üks linna parimaid elamusi, sest sealt avanevad vaated punastele katustele, Aadria merele ja Lovrijenaci kindlusele. Suvel mine võimalikult vara või hilisel pärastlõunal: keskpäevane kuumus ja rahvahulk muudavad ringi raskemaks.

Straduni peatänavalt hargnevad kitsad trepptänavad, kus leidub väikseid kirikuid, siseõuesid ja restorane. Srđi mäele saab sõita köisraudteega või minna matkarada mööda; tipus ootab lai vaade linnale ja saartele. Poolpäevaks sobib Lokrum, kuhu väljuvad vanasadama paadid. Saarel saab jalutada botaanikaaias, ujuda ja vaadata kloostrivaremeid.

Dubrovnik on kõrghooajal kallis. Soodsama majutuse leiab sageli Lapadi või Gruži piirkonnast, kust pääseb vanalinna bussiga.

Mida teha Splitis ja selle ümbruses?

Spliti süda on Diocletianuse palee. Tegemist ei ole suletud muuseumiga, vaid elava vanalinnaga, kus Rooma-aegsete müüride vahel asuvad kodud, kohvikud ja poed. Peristyle’i väljak, palee keldrid ja Püha Domniuse katedraali kellatorn annavad hea ülevaate linna eri ajastutest.

Riva promenaad sobib õhtuseks jalutuskäiguks. Linnakärast pääseb Marjani poolsaarele, kus leidub männiseid radu, vaatepunkte ja väikseid randu. Split on ka mugav baas Trogiri vanalinna, Klisi kindluse ning Krka rahvuspargi külastamiseks.

Kui sulle meeldivad antiiksed linnad, pakub Rooma veelgi põhjalikumat sissevaadet Rooma impeeriumi ajalukku.

Milliseid Horvaatia saari külastada?

Hvar sobib neile, kes soovivad ühendada ajaloolise linnaruumi, rannad ja elava õhtu. Hvari linna kohal asuv kindlus pakub suurepärast vaadet Pakleni saartele. Brači tuntuim koht on Bolis asuv Zlatni Rati rand, kuid saarel leidub ka vaiksemaid külasid ja matkaradu.

Vis on kaugem ja rahulikum. Saare peamised tõmbenumbrid on varjatud lahesopid, Komiža kaluriküla ning paadiretked siniste koobaste ja väiksemate saarte juurde. Korčula vanalinn meenutab oma müüride ja kitsaste tänavatega väikest Dubrovnikut ning saarel tasub proovida kohalikke Pošipi ja Grki veine.

Mljeti rahvuspargis on kaks soolase veega järve, metsarajad ja Püha Maarja saare klooster. Saar sobib hästi rahulikuks looduspuhkuseks. Praamigraafik sõltub hooajast ning auto viimine saarele nõuab tihti varasemat planeerimist.

Kuidas külastada Plitvice järvi?

Plitvice järvede rahvuspark koosneb 16 järvest, jugadest ja metsast, mida läbivad puidust laudteed. Valitud sissepääsust ja marsruudist sõltuvalt kulub külastusele kolm kuni kuus tundi. Pilet sisaldab tavaliselt pargi sisest paadi- ja bussisõitu, kuid täpne korraldus võib hooajati muutuda.

Kõrghooajal osta kindla sisenemisajaga pilet ette. Hommikune aeg pakub jahedamat ilma ning rahulikumaid radu. Ujumine pole rahvuspargis lubatud. Mugavad jalanõud, vesi ja vihmakindel kiht on vajalikud ka suvel, sest ilm võib sisemaal kiiresti muutuda.

Plitvice sobib peatuseks Zagrebi ja Dalmaatsia ranniku vahel. Ühepäevane edasi-tagasi sõit Splitist või Zadarist on võimalik, kuid ööbimine pargi lähedal teeb külastuse rahulikumaks.

Mida kogeda Istria poolsaarel?

Istria ühendab mereäärsed linnad, mäe otsa ehitatud külad, viinamarjaistandused ja trühvliköögi. Rovinj on poolsaare kõige maalilisemaid linnu: vanalinna tänavad tõusevad Püha Euphemia kiriku poole ning sadamast avanevad ilusad päikeseloojangud.

Pulas asub hästi säilinud Rooma amfiteater, kus korraldatakse ka kontserte ja filmisündmusi. Sisemaal väärivad külastust Motovun ja Grožnjan. Istrias tasub proovida trühvlipastat, kohalikku oliiviõli ning Malvazija veini.

Istria avastamiseks on auto kõige mugavam, sest väikeste külade vahel on ühistransport hõre. Poolsaarele tasub jätta vähemalt kolm kuni neli päeva.

Mida teha Zagrebis?

Zagreb jääb rannareisidel sageli tagaplaanile, kuid väärib vähemalt üht täispäeva. Gornji Gradi ehk Ülemlinna tähtsamad kohad on Püha Markuse kirik, Kivivärav ja Lotrščaki torn. Donji Grad ehk Alamlinn on tuntud väljakute, parkide, muuseumide ja kohvikute poolest.

Purunenud suhete muuseum on väike, kuid väga omanäoline. Dolaci turg sobib kohaliku toidu vaatamiseks ning Tkalčićeva tänav kohvipausiks või õhtusöögiks. Zagreb on hea alguspunkt ka pikemale Kesk-Euroopa reisile: siit saab jätkata näiteks Budapesti või Prahasse.

Milline on Horvaatia toit?

Ranniku köök toetub kalale, mereandidele, oliiviõlile ja lihtsatele värsketele maitsetele. Proovi musta risotot, kaheksajalasalatit, kalasuppi ning aeglaselt küpsetatud rooga peka. Traditsioonilised konobad pakuvad sageli piirkondlikku toitu rahulikus õhkkonnas.

Istrias domineerivad trühvlid, pasta, oliiviõli ja vein. Dalmaatsias tasub proovida Paški juustu ja õhukeseks lõigatud sinki pršut. Sisemaa road on tugevamate Kesk-Euroopa mõjutustega ning menüüs on rohkem liha, hautisi ja paprikat.

Populaarsetes rannikulinnades tasub vaadata menüüd ja hindu enne istumist. Veidi vanalinna peatänavatest eemal on sageli parem hinna-kvaliteedi suhe.

Kuidas Horvaatias liikuda?

Rannikulinnu ühendavad hästi kaugliinibussid. Rongivõrk on kasulikum Zagrebi ja sisemaa suunal ning ei kata Dalmaatsia rannikut sama hästi. Saartele sõidavad praamid ja kiired katamaraanid; suvel tasub piletid varakult osta, eriti kui reisid autoga.

Autorent annab kõige rohkem vabadust Istrias, Plitvice ümbruses ja väiksemates rannikukohtades. Vanalinnades on parkimine piiratud ja kallis, seega vali majutus, kus parkimiskorraldus on selge. Kiirteedel tuleb arvestada teemaksuga.

Dubrovniku ja Spliti vahel saab nüüd sõita läbi Horvaatia Pelješaci silla kaudu, ilma Bosnia ja Hertsegoviina piiri ületamata. Kui jätkad Balkanil lõuna poole, vaata ka, mida teha Tiranas.

Millal on parim aeg Horvaatiasse minna?

Juuli ja august pakuvad kõige soojemat merd ning tihedaimat sündmuste programmi, kuid hinnad ja rahvahulgad on siis suurimad. Juuni ja september on sageli parim kompromiss: ilm on soe, meri sobib ujumiseks ning populaarsetes kohtades on veidi rahulikum.

Mai ja oktoober sobivad linnade, matkaradade ja rahvusparkide avastamiseks. Kõik saareteenused ei pruugi väljaspool kõrghooaega töötada sama sagedasti. Talvel on Zagreb elavam kui rannakuurordid, kus osa hotelle ja restorane võib olla suletud.

Praktilised nõuanded Horvaatia reisiks

Horvaatias kasutatakse eurot. Kaardimakse on linnades tavaline, kuid väikestes rannabaarides, turgudel ja saartel tasub hoida kaasas veidi sularaha. Kraanivesi on üldjuhul joogikõlblik.

Paljud rannad on kivised või kaetud väikeste veeristega, seega on ujumisjalanõud kasulikud. Päike on suvel tugev ja varjulisi kohti pole igal rannal. Looduses ning kivide vahel tasub olla ettevaatlik merisiilikutega.

Horvaatia on Schengeni ala liige, kuid reisidokumendi kehtivus tuleb alati enne lendu üle kontrollida. Kõrghooajal broneeri ette majutus, rahvuspargi piletid, populaarsed paadireisid ja autoga praamiületused. Kui soovid võrrelda Aadria rannikut Egeuse mere saartega, vaata ka meie Kreeka reisijuhti.

Kuidas planeerida nädalane Horvaatia reis?

Üheks nädalaks vali üks piirkond, mitte kogu riik. Lõuna-Dalmaatsias sobib marsruut Dubrovnik–Korčula–Split. Kesk-Dalmaatsias ühenda Split, Trogir, üks saar ja Krka rahvuspark. Põhja pool saad siduda Zagrebi, Plitvice järved ja Istria.

Kahe nädala jooksul on mõistlik ühendada kaks piirkonda ning jätta vähemalt üks puhkepäev. Liiga tihe linnade ja saarte vahetamine kulutab aega sadamates ning võtab reisilt rahuliku Vahemere rütmi.

Kokkuvõte

Horvaatia sobib nii rannapuhkuseks, kultuurireisiks kui ka aktiivseks ringreisiks. Dubrovnik ja Split pakuvad ajalugu, saared merd ning rahulikumat tempot, Plitvice ja Krka loodust ning Zagreb ja Istria teistsugust linnakultuuri. Parim reis sünnib siis, kui valid ühe piirkonna ja jätad ruumi ka spontaanseteks peatusteks.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu päeva on Horvaatia jaoks vaja?

Ühe piirkonna jaoks piisab nädalast. Kahe piirkonna või pikema ranniku läbimiseks planeeri 10–14 päeva.

Kas Horvaatias on autot vaja?

Dubrovniku, Spliti ja saarte kombinatsiooni saab teha bussi ning praamiga. Auto on eriti kasulik Istrias, Plitvice ümbruses ja väiksemates külades.

Millal on Horvaatias parim rannailm?

Kõige kindlam rannailm on juunist septembrini. Juuni ja september on sageli meeldivamad kui kõige rahvarohkemad juuli ja august.

Kas Horvaatias kasutatakse eurot?

Jah, Horvaatia ametlik valuuta on euro.

Kas Horvaatia rannad on liivased?

Enamik randu on kivised või veeriselised. Liivarandu leidub, kuid neid on vähem; ujumisjalanõud muudavad vette mineku mugavamaks.